Juulika

  • Koolielu

    Ilus emakeel

    Imeilusat emakeelepäeva meile kõigile! Selle üle, kui ilus meie emakeel ikkagi on, ei maksa meil omakeskis vaielda ega arutellugi laskuda. Kõigile eestlastele on teada, et eesti keel on üks ilusamaid ja raskemini õpitavamaid keeli terves maailmas. Kuid kas sa teadsid ka, et Eestis räägitakse 9 erinevat suuremat murret, mida ühtekokku oskab või teab ligi 15,4% elanikkonnast (Statistikaameti andmetel astast 2011)? Äkki oled sina üks nendest ja tead, mida tähendavad õkva, tsura või jülu? Ega’s meiegi saanud emakeelepäeva tähistamata jätta! Tereringis kuulsid lapsed, kes esimest, kes mitmendat korda, nime Kristjan Jaak Peterson ning

  • Koolielu

    Tõelised sõbrad jätavad jalajälje Sinu südamesse

    Sõber on nagu puu, mis suveteel varju heidab,sõber on nagu päike, mis parimat päeva täidab.Sõber on nagu lill, mida kantakse südame ligi.Sõber on nagu aare, tast ei loobuta ometigi. Paljud inimesed kõnnivad Su ellu ja sama kiiresti ka lahkuvad sealt…Aga ainult tõelised sõbrad jätavad jalajälje Sinu südamesse… Vaata pilte meie sõbrapäevast siin.

  • Koolielu

    Külas käisid Summer ja Kenno

    Õppekeskust külastasid muusikud Summer ja Kenno, kes olid parasjagu Lõuna-Hispaanias, et eestlaste varajasel jõulupeol kontserti anda. Summer, pärisnimega Indrek Raadik, on muusikaga tegelenud juba lapsepõlvest peale ja seda tänu oma vanematele, kes olid samuti muusikud. Kui sul kodus igal pool kitarrid vedelevad, pole siis ime, et sa ühel hetkel lihtsalt huvi pärast ühe kätte võtad ning vaikselt tinistama hakkad. Ja nõnda see kõik alguse saigi. Lastele rääkiski Indrek oma muusikukarjääri algusest ning, kuidas ta pea 30 aastat hiljem vaiksetviisi endiselt sellega tegeleb, seekord aga ühes oma moosekandist sõbra ja tuttava Kennoga.

  • Koolielu

    Beleni muuseumi külastus Mollinas

    Jõulud on rahu, vaikuse ja armastuse aeg ning Hispaania üks tähtsamatest pühadest. Hoolimata kallitest elektrihindadest on igal pool vaikselt süttinud juba jõulutuled ja jõulud ei oleks jõulud, kui kodusid ning linnaväljakuid ei kaunistaks belenid ehk jõulusõimed. Mullu sel ajal tegid koolilapsed koolile oma jõulusõime, mille ilu said nautida need pered, kes meiega ühiselt II perioodi viimast koolipäeva veetsid. Selle perioodi väljasõit viis meid hoopis Mollina külakesse beleni muuseumi, kus sai näha pealt mitmekümne erineva beleni erinevate riikide artistide poolt. Muljetavaldav väljapanek ning ülevaade Hispaania kultuurist, mida elustasid erinevas suuruses, kujus ja kunstistiilis tehtud

  • Koolielu

    Liikumistund rannas

    Ilmad Hispaanias on endiselt suviseselt soojad. Väidetavalt olla viimase 80 aasta kõige soojem oktoobrikuu ning ka november tõotab tulla sama ilus. Kuna lapsi ISE-s on hetkel omajagu ning eelmisest aastast on meil suurepärane kogemus rannaliikumisega olemas, siis otsustasime selgi korral lapsed ühes võtta ning minna ja varbavahed liivaseks teha. Oh seda rõõmu ja lusti! Vaata pilte meie liikumistunnist rannas siin. Kas sina tunned pildil oleva poosi järgi ära, mis spordialaga keegi tegeleb?

  • Koolielu

    Üks väike tänulikkus las olla igas päevas

    Mille eest oled sina tänulik? Paned sa tähele väikeseid asju oma igapäevaelus? Seda, kuidas päike soojendab su põske samal ajal, kui tuuleiil end tagasi hoiab. Kuidas su pesamuna ise oma tossupaelu üritab kinni siduda, et sind mitte segada. Kuidas kiirteel keegi sulle teed annab.  Oskad sa neid hetki tabada ja neid tõeliselt hinnata ning oled sa nende eest tänulik, või võtad seda kui loomulikku igapäeva osa? Tihtipeale ei olegi muud vaja, kui vaid seda väikest tänulikkust igas päevas.  Meie esimese perioodi projekti raames võtavadki lapsed hetkeks aja maha, et avastada neid asju oma igapäevaelus,

  • Koolielu

    Pöial-Liisi muinasjutulised seiklused

    Pöial-Liisi muinasjutuga oled tuttav juba lapsepõlvest ning kuulnud seda lugu vähemalt mustmiljon korda. Kas sa aga mäletad, kellega pöidlapikkune tütarlaps oma seiklustel kohtub või kelle kõigiga üks või teine teda kosja sokutada üritab?  Meie selle perioodi projekt viiski meid muinasjutumaale. Esmalt erinevate muinasjutu tunnuste ning nende äratundmise, seejärel juba valitud muinasjutu sorava ettelugemise ning esitluse harjutamise juurde. Rõhuasetus nimelt ilmekal ja soraval lugemisel.  Kui tahes mahlakas ühe või teise valju häälega lugemine ka ei ole, lisab sellele isemoodi vürtsi loo piltlikustamine. Mistõttu illustreerisid lapsed oma ettelugemise teatraalse taustanäidendiga. Vaata pilte meie

  • Koolielu

    Tegime käed Mijase šokolaadivabrikus magusaks

    Mayan Monkey šokolaadivabrik Mijases on tõeline õnne labor, nagu nad ennast ise teisisõnu kutsuvad, nii väikestele kui suurtele šokolaadisõpradele. Nad on tuntud oma kvaliteetsete ja maitsvate toodete poolest, mille tarvis nad eriti hoolikalt, vaid kohalikelt põllumeestelt, tooraineid hangivad.  Meiegi käisime neil külas ning tegime käed šokolaadiseks, osaledes ühes nende paljudest töötubadest. Igaüks sai endale lõpuks kaasa arvestatava kotikese erinevatest maiustest, mis olid just sellise šokolaadi ja nende kaunistustega tehtud, nagu igaühele meelepärane.  Kellel on vähegi magusa soont ning aja sisustamiseks tegevust otsib, siis kindlasti on see üks väga vahva ettevõtmine, mida me soojalt soovitame!

  • Koolielu

    Mens sana in corpore sano

    Terve vaim on terves kehas! Ja mitte vastupidi nagu paljud on harjunud seda igihaljast ladinakeelset väljendit kasutama. Ennekõike tuleb hoolt kanda oma vaimu ning vaimse tervise eest ning alles seejärel on keha valmis toime tulema füüsilise koormusega. Teps mitte ei tasu loota, et oma keha füüsiline koormamine ning lõhkumine meid justkui meie argielu probleemidest vabastab. Hetkeks küll, jah! Kuid pikemas perspektiivis kindlasti mitte. Aga mis me siin filosofeerime… Käimas on uus periood ja uue perioodiga kaasneb alati ka projekt. Kuna spordipoisse ja -tüdrukuid on seekord omajagu, siis pühendamegi oma projekti nende kire austamisele. Peale selle, et uurime

  • Koolielu

    Käisime ürgajalugu uurimas

    Rannikult umbes 50 kilomeetri kaugusel Benaójan küla lähedalt leiab mäe seest piisavalt suure avause, et üks täiskasvanu sealt kummargil liikudes läbi mahub. Kord juba teisel pool, hingab sealt vastu tuhandete aastate vanune ürgajalugu ja -hõng. Just sinna viiski meid selle perioodi väljasõit.  Kord järsust kaljutrepist üles jõudes saime vaid korraks hinge tõmmata, enne kui matk meid pool kilomeetrit koopa sisemusse viis. Kõigil väikesed laternad käes, järgnesime oma giidile, kes meid läbi kitsaste käikude esimese suurema avauseni juhatas. See olla meie mõistes meie esivanemate elutuba, kus oli jälgi tuleasemest ning korstnalõõristki. Ja kus inimesed olid koos, seal tehti