Juulika

ISE õpetajad on nii pühendunud ja uudishimulikud, et isegi vaheajal ei ütle ära võimalusest koolis käia ja uusi kogemusi saada. Meil oli võimalus külastada kohalikku Las Chapas Attendis tütarlastekooli el Rosarios. Tutvusime ringkäigul koolihoonega ning meile selgitati kooli toimimise põhimõtteid ning töökorraldust. Tore oli ka see, et saime pilgu heita erinevatesse ainetundidesse ning oma kolleegide, õpetajatega vestelda. Las Chapas on kristlikule arusaamale toetuv erakool, kus poisid ja tüdrukud õpivad eraldi alates 5ndast eluaastast. Kui tavaliselt on seda tüüpi koolides poisid ja tüdrukud eraldatud koolihoone erinevatesse osadesse, siis selle kooli poistekool asub ligi paarkümmend kilomeetrit eemal Elviria mägedes. Seetõttu on pisut raskendatud

Zoo de Castellar on loomapäästekeskus või päästetud loomade varjupaik, mis sai eraalgatuslikult alguse juba paarkümmend aastat tagasi. Selle sihtasutus loodi ametivõimude poolt konfiskeeritud või omanike poolt väärkoheldud loomade abistamiseks. Kasvava musta turu ohvriks langenud või loomakeskuste poolt hüljatud isendid leidsid end olukorras, kus keegi ei osanud nendega midagi peale hakata ega neid abistada.  Zoo de Castellarist saigi antud abitute ning teistegi, muul viisil hüljatud, loomade hoidla või päästja ning on ilmselge, et seal tehakse tööd suure armastuse ning parima võimaliku hoolega. Nii meiegi lapsed kui -vanemad said omamoodi unustamatu külastuse osaliseks, tänu paljude loomade

Imeilusat emakeelepäeva meile kõigile! Selle üle, kui ilus meie emakeel ikkagi on, ei maksa meil omakeskis vaielda ega arutellugi laskuda. Kõigile eestlastele on teada, et eesti keel on üks ilusamaid ja raskemini õpitavamaid keeli terves maailmas. Kuid kas sa teadsid ka, et Eestis räägitakse 9 erinevat suuremat murret, mida ühtekokku oskab või teab ligi 15,4% elanikkonnast (Statistikaameti andmetel astast 2011)? Äkki oled sina üks nendest ja tead, mida tähendavad õkva, tsura või jülu? Ega’s meiegi saanud emakeelepäeva tähistamata jätta! Tereringis kuulsid lapsed, kes esimest, kes mitmendat korda, nime Kristjan Jaak Peterson ning

Sõber on nagu puu, mis suveteel varju heidab,sõber on nagu päike, mis parimat päeva täidab.Sõber on nagu lill, mida kantakse südame ligi.Sõber on nagu aare, tast ei loobuta ometigi. Paljud inimesed kõnnivad Su ellu ja sama kiiresti ka lahkuvad sealt…Aga ainult tõelised sõbrad jätavad jalajälje Sinu südamesse… Vaata pilte meie sõbrapäevast siin.

Õppekeskust külastasid muusikud Summer ja Kenno, kes olid parasjagu Lõuna-Hispaanias, et eestlaste varajasel jõulupeol kontserti anda. Summer, pärisnimega Indrek Raadik, on muusikaga tegelenud juba lapsepõlvest peale ja seda tänu oma vanematele, kes olid samuti muusikud. Kui sul kodus igal pool kitarrid vedelevad, pole siis ime, et sa ühel hetkel lihtsalt huvi pärast ühe kätte võtad ning vaikselt tinistama hakkad. Ja nõnda see kõik alguse saigi. Lastele rääkiski Indrek oma muusikukarjääri algusest ning, kuidas ta pea 30 aastat hiljem vaiksetviisi endiselt sellega tegeleb, seekord aga ühes oma moosekandist sõbra ja tuttava Kennoga.

Jõulud on rahu, vaikuse ja armastuse aeg ning Hispaania üks tähtsamatest pühadest. Hoolimata kallitest elektrihindadest on igal pool vaikselt süttinud juba jõulutuled ja jõulud ei oleks jõulud, kui kodusid ning linnaväljakuid ei kaunistaks belenid ehk jõulusõimed. Mullu sel ajal tegid koolilapsed koolile oma jõulusõime, mille ilu said nautida need pered, kes meiega ühiselt II perioodi viimast koolipäeva veetsid. Selle perioodi väljasõit viis meid hoopis Mollina külakesse beleni muuseumi, kus sai näha pealt mitmekümne erineva beleni erinevate riikide artistide poolt. Muljetavaldav väljapanek ning ülevaade Hispaania kultuurist, mida elustasid erinevas suuruses, kujus ja kunstistiilis tehtud

Ilmad Hispaanias on endiselt suviseselt soojad. Väidetavalt olla viimase 80 aasta kõige soojem oktoobrikuu ning ka november tõotab tulla sama ilus. Kuna lapsi ISE-s on hetkel omajagu ning eelmisest aastast on meil suurepärane kogemus rannaliikumisega olemas, siis otsustasime selgi korral lapsed ühes võtta ning minna ja varbavahed liivaseks teha. Oh seda rõõmu ja lusti! Vaata pilte meie liikumistunnist rannas siin. Kas sina tunned pildil oleva poosi järgi ära, mis spordialaga keegi tegeleb?

Mille eest oled sina tänulik? Paned sa tähele väikeseid asju oma igapäevaelus? Seda, kuidas päike soojendab su põske samal ajal, kui tuuleiil end tagasi hoiab. Kuidas su pesamuna ise oma tossupaelu üritab kinni siduda, et sind mitte segada. Kuidas kiirteel keegi sulle teed annab.  Oskad sa neid hetki tabada ja neid tõeliselt hinnata ning oled sa nende eest tänulik, või võtad seda kui loomulikku igapäeva osa? Tihtipeale ei olegi muud vaja, kui vaid seda väikest tänulikkust igas päevas.  Meie esimese perioodi projekti raames võtavadki lapsed hetkeks aja maha, et avastada neid asju oma igapäevaelus,

Pöial-Liisi muinasjutuga oled tuttav juba lapsepõlvest ning kuulnud seda lugu vähemalt mustmiljon korda. Kas sa aga mäletad, kellega pöidlapikkune tütarlaps oma seiklustel kohtub või kelle kõigiga üks või teine teda kosja sokutada üritab?  Meie selle perioodi projekt viiski meid muinasjutumaale. Esmalt erinevate muinasjutu tunnuste ning nende äratundmise, seejärel juba valitud muinasjutu sorava ettelugemise ning esitluse harjutamise juurde. Rõhuasetus nimelt ilmekal ja soraval lugemisel.  Kui tahes mahlakas ühe või teise valju häälega lugemine ka ei ole, lisab sellele isemoodi vürtsi loo piltlikustamine. Mistõttu illustreerisid lapsed oma ettelugemise teatraalse taustanäidendiga. Vaata pilte meie