Merle
-
Me oleme tänulikud
Ma olin kuni väikese varba otsani rõõmus. Nii tundis Trille raamatus “Vahvlist südamed”. Ma olen ka, olen kuni väikese varba otsani TÄNULIK. Täna kulmineerus meie tänulikkuse projekt, mille teekond loodetavasti innustab meid ka edaspidi nägema maailma ja inimhingede headuse paisid. Tänulikkuse fotokildude näitusele ja esitluste hetkedele saab pilgu heita siin.
-
Sigrimigriliselt värvikirev sügis
Sügis laotab õigustatult oma hõlmad üle maade ja merede ning enne pimedusaega sukeldumist toob välja värvide lustipeo. Ka Lõunarannikule on sügise imepisikesed tegutsemisjäljed jõudnud, kuid sellist lehtpuude värvide pillekaari nagu Eestimaa puuvõrades saab olema, ei tasu siinsest looduspildist siiski otsida. Õnneks vahtralehtedes kahlamine ei ole kohalikele võõras tegevus, kuid selle kõrgaeg saab olema alles kahe kuu pärast. ISE lapsed tervitasid reedel alanud sügist läbi frotaažtehnika, kasutades töödes puulehti ja õlipastelle. Tulemus sai värvikülluslik nagu kõige võlumavamale sügisele kohane. Heida neile pilk peale siin. Kaunist sügise algust!
-
Uue aasta esimesed isemoodi jäljed
Algas ISE teine aasta. Esimeste õpilaste ja mängumaa huviliste jäljerajad said meie valgesse majja sisse tallatud. Iga lapse rada on isemoodi. Meie selle aasta läbivaks teemaks on “Jäljed minu järel”. Ükskõik, mida sa ka ei teeks, alati jätad sa endast maha jälje. Nii sinu otsused, valikud, teod kui sõnad erinevatel elu ristteedel jätavad oma jälje, olgu see, kas sinu enda, lähedase, võhivõõra või planeet Maa hingesoppi. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Sulle võib tunduda, et kellegi südamesse jäetud lootuse- või hoopiski valukilluke kaob kiirelt ja märkamatult. Kas
