Zoo de Castellar Andaluusias ei ole tavaline loomaaed, vaid päästetud loomade varjupaik, kus iga asukas on siia jõudnud oma looga. Siin ei keskenduta meelelahutusele, vaid turvalisele keskkonnale loomadele, kes on päästetud ebasobivatest tingimustest, ebaseaduslikust kaubandusest või hooletusest. Juba esimestest hetkedest oli tunda, et tegemist on kohaga, kus loomade heaolu on päriselt esikohal ning iga kohtumine on midagi enamat kui lihtsalt vaatamine. Kõige eredamalt jäi meelde kohtumine 1-kuuse beebiahviga. See tilluke, uudishimulik ja õrna olemisega loomake sulatas hetkega nii laste kui ka vanemate südamed. Laste silmad särasid siirast vaimustusest ning ka täiskasvanud ei suutnud oma naeratust varjata. See

Me oleme põhjamaa lapsed Me jaoks lumi on sama tähtis kui päiketeevad rõõmu karge hommiku külmunud lombiduuristame sügavale hangedesse käikemeil šokolaadiks lume keelatud kommid Me oleme põhjamaa lapsed Me jaoks kelk on transpordi vahendmeil alpide asemel lumevallidest mäedsooja teki alt ärgates vahetevahelakna peal jäälillede muinasjuttu näen Me oleme põhjama lapsed Me punased põsed külma ei kardatoob hinge taas sooja sõstra moosiga teekui talv taas kevadele ruumi annabmeil kahju on lumememmedest Me oleme põhjamaa lapsed Andres Agasild

III periood tuksus Eesti Vabariigi sünnipäeva ootuses, kus projektiminutid said pühendatud vägevatele ajaloolistele isikutele ja mütoloogilistele tegelastele. Kuidas on seotud Vanemuise kannel ja Kreutzwald? Miks ikkagi Lurich ja Aaberg nii vara surid? Mida tegi Miina Härma sinimustvalge lipu valmistamiseks? Vahvad teismoodi lood leidsime Lauri Vahtre raamatust “Meie suured tegijad”. Valituks osutusid nii kirjanikud kui jõumehed ja riigimehed. Uurisime rühmades tegelaskujusid lähemalt ning panime tarkusterakesed loovas võtmes plakatitele kirja. Perioodi lõpus korraldasime loovtöödest näituse ja vestsime vanematele lood meie kuulsatest tegijatest. Selle protsessi ja kulminatsiooni pildikeele leiad siit.