Koolielu

Terve vaim on terves kehas! Ja mitte vastupidi nagu paljud on harjunud seda igihaljast ladinakeelset väljendit kasutama. Ennekõike tuleb hoolt kanda oma vaimu ning vaimse tervise eest ning alles seejärel on keha valmis toime tulema füüsilise koormusega. Teps mitte ei tasu loota, et oma keha füüsiline koormamine ning lõhkumine meid justkui meie argielu probleemidest vabastab. Hetkeks küll, jah! Kuid pikemas perspektiivis kindlasti mitte. Aga mis me siin filosofeerime… Käimas on uus periood ja uue perioodiga kaasneb alati ka projekt. Kuna spordipoisse ja -tüdrukuid on seekord omajagu, siis pühendamegi oma projekti nende kire austamisele. Peale selle, et uurime

Päikesekollased mimoosid on Andaluusia üle kullanud. Soojus ei ole vaid õhus, aga ka värvides. Meie aias ilutsevad kaunid nartsissid. Tervitame kevadkuude saabumist luuletusega “Käes on, käes on kevadkuud”, mille on kirjutanud Kreeta Sipelgas. Kevad saabub sillerdades, pilla-palla pillerkaaritades: siidisokid, pitsid, patsid, traksid, pandlad, ketsid. Poisiklutid-plikatirtsud naeravad ja hõsikavad, kevadõhku põue peidavad. /…/ Märjad jalad, naerul suud, mis siin muud – käes on kevadkuud.

Perioodi viimasel päeval kogunesid suured ja väikesed ISEkad õppekeskusesse erinevatest maailmanurkadest pärit koopakunsti esitlusteks. Ettekandeid ilmestasid kunstitegevustes valminud suured maalingud, mis andsid edasi laste nägemused uuritud koobastest. Paula ja Elenor tutvustasid Lääne-Austraalias asuvaid Kimberly koopaid. Sealsed joonistused eristuvad ilma suuta kujutatud olendite poolest, kelle peade ümber on värvilised peakatted, millest kiirguvad välja valgusjoad. Need on Wandjinad, keda peetakse aborigeenide kultuuris maa ja rahva loonud ülimateks vaimolenditeks. Suu puudumisele on antud kaks seletust: olendid on nii võimsad, et ei vaja kõnet ja kui neil oleks suu, ei lakkaks vihm kunagi. Wandjinad võivad seaduserikkujaid karistada üleujutuste, välgu ja tormidega.

Rannikult umbes 50 kilomeetri kaugusel Benaójan küla lähedalt leiab mäe seest piisavalt suure avause, et üks täiskasvanu sealt kummargil liikudes läbi mahub. Kord juba teisel pool, hingab sealt vastu tuhandete aastate vanune ürgajalugu ja -hõng. Just sinna viiski meid selle perioodi väljasõit.  Kord järsust kaljutrepist üles jõudes saime vaid korraks hinge tõmmata, enne kui matk meid pool kilomeetrit koopa sisemusse viis. Kõigil väikesed laternad käes, järgnesime oma giidile, kes meid läbi kitsaste käikude esimese suurema avauseni juhatas. See olla meie mõistes meie esivanemate elutuba, kus oli jälgi tuleasemest ning korstnalõõristki. Ja kus inimesed olid koos, seal tehti

Sa ei pruugi neid kogu aeg näha, aga sa tead, et nad on alati olemas. Esimesed sõprade paarid moodustusidki läbi tarkuseterade. Tereringi lõpetuseks laulsime Marie Vaigla laulu “Oled olemas”. Kujundasime ühiselt sobiva tonaalsusega fotoraami, kus hiljem viisime läbi lustliku sõbrapäevapiltide ülesvõtmise. Õpiülesannete vahel päeva jätkudes valmistasime kaarte. Värskes õhus õhupallidega liikumismäng pani südame rõõmsalt hõiskama ja päike puuderdas põsed roosakarva. Päeva viimase tegevusena avasime sõbrapäevapostkasti ning olime tänulikud iga kaardilt või sõbra huulilt öeldud hea soovi eest. Head sõbrapäeva! Vaata pilte meie sõbrapäevast siin.

Kas sina tead, milliseid sümboleid ja miks on kujutatud koopamaalingutel? Või millega need joonistatud on? Aga kuidas üldse on erinevad koopamaalid avastatud. Kõike seda uurivad lapsed meie selle perioodi projekti käigus, mis viib meid koopamaalingute põnevasse maailma. Esimesed nädalad kuluvad huviapakkuva koopa kohta info otsimise ja sellest esitluse koostamisele. Edasi, teeme käed mustaks ja näod neandertallastele omaselt tahmaseks ning hakkame ise koopamaalinguid tegema.  Meie väljasõit viib meid Cueva de la Pileta koopasse, kus on iidsetest aegadest tänini väga hästi säilinud koopamaalingud.

Aasta 2022 on alanud ning sellega koos ka kolmas periood. Ja seda kõike rõõmsa ja pakatava energiaga. Õppekeskusega on ühinenud uued õpilased ja uus õpetaja: Maris Põdra tuli meile Brüsseli Eesti Koolist.

Reedel kogunes ISE pere õppekeskusesse jõulupäeva tähistama. Alustuseks jagunesime kahte rühma: glasuuritajate ja värsiseppade omadesse. Ühed valmistasid piparkookide jaoks suhkrukatet ja teised sättisid riimuvaid jõulumõtteid paberile. Piparkoogid said kaunistatud ning juba olemasolevatele salmikestele lisandus uus ühisluuletus. Pisut hiljem said kõik värsisepad soovi korral ka oma loomingu teistele ette kanda. Jah, tahad või ei, laul teeb rinna rõõmsaks. Meiegi laulsime õetaja Colmi ning tema kitarri ja ukulele saatel jõululaule. Lapsed ja õpetaja Carmen tutvustasid selle perioodi projekti – beleni, mis elusuuruses meie ees laotus. Oleme tõesti väga uhked erinevates tehnikates ja materjalidega valminud jõulusõime üle. Samuti jagsime Malaga linnavalituses nähtud

Me kolmekesi tulemePräänikutemaalt,meil jalas püksid magusad,kuub on magus ka! Täna oli meie maja teistmoodi rõõmsat laulu ja imelist jõululõhna täis. Lapsed käärisid käised ülesse, ümisesid jõululaule ning valmistasid terve kuhja jõulupräänikuid. Vaagnal leidsid koha tähed, lumehelbed, kingipakid, karud, lumememmed ja kõik muu, mida hing vaid ihkas piparkoogitainast teha. Jõulud on jõudmas! Vaata pilte meie jõulutoimetamistest siin.